Trying to get property of non-object [ On /var/www/virtual/jpop.com/public_html/generatrix/model/youtubeModel.php Line 63 ]
Ivar Vinkel - JPop.com
Artist info
Ivar Vinkel

Ivar Vinkel

Ivar Vinkel


nature sounds and field recordings from Estonia Ivar Vinkel müüb õhku, õigemini küll teatavaid õhu võnkumisi. Näib, et tal on sellega väga kiire, sest tema samm on alati kärme ja liigutused hoogsad. Ükskord oleks ta mind trepil peaaegu pikali jooksnud, kui ta sööstes laskus alla raadiomaja kõige ülemiselt korruselt. Vinkel nimelt ei kasuta lifti. Põhimõtteliselt. Nii nagu on tema elus välistatud alkohol, tubakas, naudingutabletid ja mõned muud asjad, mis paljudel inimestel elu mõnusaks ja mugavaks teevad. Read more on Last.fm
nature sounds and field recordings from Estonia Ivar Vinkel müüb õhku, õigemini küll teatavaid õhu võnkumisi. Näib, et tal on sellega väga kiire, sest tema samm on alati kärme ja liigutused hoogsad. Ükskord oleks ta mind trepil peaaegu pikali jooksnud, kui ta sööstes laskus alla raadiomaja kõige ülemiselt korruselt. Vinkel nimelt ei kasuta lifti.

Põhimõtteliselt. Nii nagu on tema elus välistatud alkohol, tubakas, naudingutabletid ja mõned muud asjad, mis paljudel inimestel elu mõnusaks ja mugavaks teevad. Aga muusika kui mittemeelelahutus laiutab mõõdukalt askeetliku mehe elus päris suurelt. Sest vibratsioonid, mida ta oma mikrofoniga püüdmas käib, on osa helide maailmast. Need laineloksud, kõuemürinad, tuulesahinad ja linnusäutsud kõlavad peaaegu nagu muusika, ehkki Vinkel ise viitab tagasihoidlikult Fred Jüssile, kes oma linnuhäälte plaatide kohta ütleb, et see on kõigest looduse muusika. Laserplaat «Meri Panga panga all» tegi Ivar Vinkelist väikestviisi kangelase, sest ühtäkki tundsid tema vastu huvi nii klantsajakirjad kui ka loodushäälte abiga oma vaimu ravivad inimesed.

Ühest küljest ei midagi erilist, sest Saaremaal loksub meri vastu paepanka kogu aeg, kuid teise kandi pealt pole kuigi igapäevane, et keegi keskkonnahääled karpi kogub, linna toob, ära pakib ja siis teistelegi kuulata pakub. Selleks peab olema kas mingi mõtlemise kiuks või muu põhjus. Vinkel ei väida, et tegemist on äriideega, ehkki tema heliplaat maksab poes peaaegu sama palju kui Celine Dion või Metallica. Raha on tal vaja paremate mikrofonide ja etema aparatuuri ostmiseks. Punetavate põskede, terava silmavaate ja fredjüssilikult rahulik-sügava häälega varakolmekümnendates mees on tõsine inimene, keda muude katalüsaatorite hulgas kannustab ka teatav kohusetunne.

Vähemalt nii ta väidab. Pärast Vene sõjaväes saadud kooli Hiina piiri ääres luges ta innukalt budistlikku kirjandust, hiljem korjas raashaaval teisi vaimuvara pudemeid, mis talle (elu)teel ette juhtusid. Mõned aastad oli Vinkel meremees uurimislaeval Arnold Veimer, aga kui loodi Raadio 2, leidis ta sealt üürikeseks ajaks töökoha uudistelugejana. Hiljem proovis ta sedasama ka raadios Pulss B3, olles vahepeal töötanud ühes turvafirmas, kuid seegi kogemus jäi põgusaks.

Raadios huvitas teda see, et ta sai õhtutundidel eetrisse keerutada endale meelepäraseid ambient- ja trance-muusikaga plaate. Tegelikult pidanukski alustama sealt ja nimelt sellest muusikast. Ivar Vinkel tunnistab, et muusikahuvita poleks ta läinud metsa hääli otsima, sest Tallinna botaanikaaias fännidele ambient-muusika kuulamise õhtuid tehes tuli tal mõte miksida unistuslike elektrooniliste tehishelide sisse loodushelisid. Tollal töötas Ivar müüjana kaupluses Lasering ning seepärast oli tal võimalik läbi kuulata mõned välismaised loodushelide plaadid. Pettumuseks tõdes ta, et seal kõlavad kas liiga lühikesed helilõigud või ketrab plaat mingit hästi valitud mõneminutilist katket terve tunni.

Nii ta läkski mikrofoniga linnast välja ja avastas enda jaoks täiesti uue maailma. «See ei ole üksnes missioonitunne,» räägib Vinkel, «vaid ka adumine, et need helid aitavad inimestel pingeid maandada.» Laineloksud ja tuulesahinad on ilma keemilise kõrvalmõjuta rahustid, ütleb ta ning räägib looduse tasakaalust ja linnaühiskonnas kalgistunud inimese tasakaalutusest. Katsed salvestada looduse muusikat sellisena, nagu inimene seda metsas või mererannas kuuleb, on mõnevõrra muutnud tema suhtumist plaatidesse, mida ta endiselt mängib alternatiivsete tantsuõhtute chill-out tubades. «Jälgimine on põhiline, mitte mõtestamine. Enamik ambient-muusika tegijaid edastavad seda, mida nad on ümbritsevas maailmas tajunud, mitte mõtestanud. See on kui iseenesest lahti laskmine, maailma ja oma mina jälgimine.» Loogilisena järgnev muusikateraapiale vihjamine paneb häältekuulaja noogutama, sest eestimaine laintemüha on toonud talle selle valdkonna kontakte välismaaltki; väljend New Age aga ei tekita temas ainsatki silmaga nähtavat emotsiooni ning Brian Eno nime mainib ta ise, sest teda köidab tänapäeva ambient-muusika leiutajaks peetava mehe idee ruumikujunduslikest helidest. Saladuskatte all saan kuulata plaati, mille Ivar Vinkel miksis kokku Saaremaal, ühel suvisel varahommikul.

Mets kiheles linnulaulust, otsemaid kangastusid päikeselaigud puudel ja sõõrmeid kõditav värske õhk ning kõige selle keskel kõlasid Vinkeli valitud muusikatükid, mis ei kiilunud ennast looduse vahele, vaid sulasid sellesse. Kotis oli tal teisigi plaate, mis pole kauplustesse jõudnud: itaallaslikult temperamentne tihaseperekond kaevutorus oma pesal, suvine majesteetlik kõuemürin, tormimüha koos Hiinast pärit tuulekella kummaliste meloodiate pärlikeega. Lisaks hulk plaane, millest salvestajamees õhinaga rääkima kipub. Õhuvõngete omahind on olematu, aga meelerahu ja vaimne tasakaal maksab palju, kui stress on inimeses midagi vussi ajanud. Siis korgib värisev käsi lahti plaadikaane ja asetab kettakese masinasse, kust hakkab välja voogama ükskõikset rahu, mis on vaigistav isegi siis, kui tegemist on piksekärgatuste seeriaga.

Ivar Vinkel on oma Nokia nähtavasti leidnud ning raashaaval, tükkhaaval, kildhaaval liigub ta suunas, kuhu paarkümmend aastat tagasi meelitas vilepillimängijana paljusid tsivilisatsiooniohvreid järgnema Brian Eno, kes jutlustas lugusid isetutest helidest, heliväljadel surfimisest ja Seisundist. 1999 Immo Mihkelson http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/25/kultuur/muusika.htm Salvestatud plaadid (salvestuste enam-vähem kronoloogililises järjekorras) 1. “Jaanipäeva hommikul Saaremaa rannikumetsas” (24.06.98 umbes 04-05:00 Põhja-Saaremaal Leisi jõe suudmeala lähedal metsas; esiplaanil tavalisemad metsalinnud nagu vint, pöialpoiss, vares, väike-lehelind, tagaplaanil merelt ja kuuskede latvadest kostuv tuulemüha) 2. “Vihm ja äike I” (4 helilõiku kogupikkusega 74min06sek 1998. ja 1999.

aasta suvel Eestis; esiplaanil vastavalt lõikudele vihm sarapikus, suvemaja avatud aknast kostev vihm tugeva tuulega ja äike vaikse vihmaga rannamännikus) 3. “Meri Panga panga all” (01.08.98 20:31-21:15 Saaremaal Panga panga all mere ääres; esiplaanil panga jalamile randuvad lained ja aeg-ajalt räästapääsukesed, tagaplaanil murdlaine müha) 4. “Tormise tuule helinad” (29.05.99 18:20-19:20 Saaremaal Triigi poolsaarel mere ääres; esiplaanil rannamänni oksa külge seotud tuulekell, tagaplaanil mere- ja tuulemüha, aeg-ajalt mõned metsa- ja merelinnud) 5. “Rasvatihase pesakond kaevutorus” (13.06.99 umbes 18:30-19:30 Raplamaal Urge külas; esiplaanil rasvatihase pojad, aeg-ajalt ka vanalindude tiivavurin pessa tulekul ja sealt väljumisel) 6.

“Soo-roolinnutund” (18.06.99 03:40-04:42 Harjumaal Jägala joal; esiplaanil soo-roolind, tagaplaanil joakohin, aeg-ajalt kajakas jt.) 7. “Võsu jõe sillerdus” (20.06.99 umbes 03-04:00 Lahemaa Rahvuspargis Võsu jõe ääres; esiplaanil jõevulin, tagaplaanil aeg-ajalt pöialpoiss ja teised metsalinnud) 8. “Salvestised ‘98-‘99” (14 helilõiku kogupikkusega 67min10sek perioodist suvi-kevad-suvi 1998-1999 Eestis) · “Tondi” (kassi) nurr (01.08.98) 2:02 · Rasvatihase pesakond kaevutorus (13.06.99) 5:01 · Kevadisel laupäevaõhtul koduaknal* (24.04.99) 5:01 · Jaanipäeva hommikul Saaremaa rannikumetsas (24.06.98) 5:01 · Kevadhommikul Saaremaa rannikumetsas (11.04.99) 5:00 · Tuul rohus (27.07.98) 5:01 · Suvehommikune äike (06.08.99) 4:59 · Sooroolinnu laul Jägala joal (18.06.99) 5:01 · Päikeseloojangul jõe ääres (14.08.99) 5:00 · Päikesetõusu ajal jõe ääres 1 (20.06.99) 5:00 · Päikesetõusu ajal jõe ääres 2 (17.08.99) 5:01 · Tormise tuule helinad (29.05.99) 5:01 · Meri Panga panga all (01.08.98) 5:00 · Meri Pati augus (12.08.99) 5:02 9. “Ööbikutund” (24.05.2000 02:10-03:12 Matsalu Looduskaitsealal Penijõe küla lähistel, esiplaanil umbes 5m kaugusel ööbik, tagaplaanil seoses salvestuse ajalise kulgemisega häälitsema hakkavad erinevad linnud) 10.

“Kasari delta” (01.06.2000 02:24-03:26 Matsalu Looduskaitsealal Kloostri vaatetorni lähedal; esi- ja tagaplaanil kokku 21 erinevat Kasari jõe suudmealal elutsevat linnuliiki) 11. “Ööbikutund 2” (06.06.2000 umbes 00:15-01:15 Lahemaa Rahvuspargis Sagadi mõisa lähistel; esiplaanil aeg-ajalt kohta vahetav, umbes 10-15m kaugusele jääv ööbik, tagaplaanil teine ööbik, rukkirääk, ritsiklind) 12. “Ritsikatund” (25.08.01 21:04-22:06 Matsalu Looduskaitsealal Kloostri vaatetorni lähedal; esiplaanil alates 40cm kauguselt võsaritsikad, tagaplaanil aeg-ajalt vaiksed sulpsatused jões jm.) 13. ”Mere kolm randumist” (3 helilõiku kogupikkusega 76min35sek 1999.

ja 2001. aastal Eestis; esiplaanil vastavalt lõikudele kivisele, liivasele ja rohusele rannale randuvad pikad lained) 14. ”Lindude soolod ja helikeskkonnad” (9 helilõiku kogupikkusega 63min03sek 1999. – 2002.

aastatel Eestis) · Ritsiklind (18.06.99 kl. 0:33 – 0:35 s.a.j. Narva mnt. ääres Jägala joa lähedal) 1:51 · Rukkirääk (24.05.01 kl.

0:29 – 0:35 Läänemaal Nõva kandis) 6:02 · Lagled heinamaal (29.04.00 ~kl.6:00 Matsalus) 10:56 · Matsalu mets (16.04.00 kl. 4:15 – 4:25 Matsalu Looduskaitsealal) 10:11 · Penijõe vaatetorni ümbrus (09.05.01 ~kl. 0:05 – 0:15 Matsalu Looduskaitsealal) 7:30 · Künnivareste koloonia (30.04.00 ~kl. 5:00 Matsalu Looduskaitsealal Saastnas) 10:43 · Künnivareste koloonia (13.04.01 ~kl.

6:15 – 6:25 Matsalu Looduskaitsealal Saastnas) 7:01 · Künnivaresed ja hakid (12.04.02 ~kl. 18:45 – 18:55 s.a.j. Tartus Toomemäel) 2:19 · Hakid (12.04.02 ~kl. 19:10 – 19:30 s.a.j.

Tartus end. Kodusõja kangelaste väljaku ääres) 6:27 15. ”Matsalu mets III” (28.04.05 umbes 05:30 – 06:45 Matsalu Looduskaitsealal Matsalu metsas Suitsu vaatetorni lähedal; erinevate nii metsa- kui merelindude elavat tegevust kajastav helipilt üsna pidevalt vahelduvate sooloesinejatega) 16. ”Linnuhommik Matsalu metsas” (3 helilõiku kogupikkusega 79min45sek 2000., 2004.

ja 2005. aasta kevadel kellaaegadel ~ 4:15 – 5:37 ühest ja samast kohast Matsalu Looduskaitsealal Matsalu metsas Suitsu vaatetorni lähedal; erinevate nii metsa- kui merelindude elavat tegevust kajastavad helipildid üsna pidevalt vahelduvate sooloesinejatega) http://www.teraapia.com/?topic=89&pr=35 Read more on Last.fm. User-contributed text is available under the Creative Commons By-SA License; additional terms may apply..
Top Albums
showing 3 out of 3 albums
Shoutbox
No Comment for this Artist found
Leave a comment


Comments From Around The Web
No blog found
Flickr Images
No images
Related videos
No video found
Tweets
No blogs found